harilik maajalg e. kassiratas

Harilik maajalg ehk kassiratas (Glechoma hederacea) on igihaljas püsik huulõieliste sugukonnast maajala perekonnast.

Taim on pärismaisena levinud kogu Euroopas, muuhulgas ka Eestis. 

Harilik maajalg talub hästi ka niitmist ning on seetõttu üks tavalisemaid murus levivaid umbrohtusid. Maajalg võib moodustada tiheda maas roomava vaiba, mis muru lämmatab.

Kasutamine köögis:

Maitselt meenutab kassiratas münti, musta sõstart ja veidi tüümiani. Seda võib kasutada maitsetaimena kõikides roogades, kus muidu kasutatakse münti või tüümiani. Eriti hästi sobib kassiratas tomati-, kana- ja lambaliharoogade maitsestamiseks. 

Lehed on mõnevõrra karedad, nii et lehed võiks enne kasutamist peeneks hakkida või püreestada. Süüa kõlbavad nii lehed kui ka õied. 

Valik retsepte hariliku maajala e. kassirattaga Nami-Nami retseptikogus. 

Soome autor Sami Tallberg kirjutab, et varem on kasutatud kassiratast õlle- ja veinivalmistamisel.

Nimi teistes keeltes:

Ladina: Glechoma hederacea
Eesti k: pinipuss, maa-aluserohi, roosirohi  
Soome: maahumala
Ingl. k: ground-ivy, gill-over-the-ground, creeping charlie, alehoof, tunhoof, catsfoot, field balm, and run-away-robin
Rootsi k: jordreva
Prantsuse k: le gléchome lierre terrestre, lierre terrestre, lierre terrestre commun